Soome saun

1. Võta kaasa rätik või saunalina, pesemistooted ja sauna istumisrätik ehk väike istumisalus, millel saad saunas istuda.
2. Ära unusta enne sauna vedelikku tarbida, sest saunas on palav ja seal sa higistad palju.
3. Enne sauna minekut pese ennast korralikult.
4. Istu saunalaval istumisrätikule või -alusele.
5. Saunas on leili viskamiseks kibu ja kulp. Viska kerisele vett vähehaaval korraga, et teaksid, milline kogus on sinu jaoks õige. Arvesta ka teiste saunalistega.
6. Võid olla saunas vait ja õhkkonda nautida või rahulikult juttu ajada.
7. Leili võtmisel tuleks teha pause ja käia end jahutamas, näiteks duši all või õues. Samal ajal on hea juua vett.
8. Pärast leili pese ennast puhtaks.
9. Saunaskäigu järgselt naudi head enesetunnet ja lõõgastu! Saunakogemusele on täpiks i peal hea söök ja jook.

Ujulates ja paljudes avalikes saunades on eraldi saunad naistele ja meestele. Ujulates ei tohi sauna minna ujumisriietes. Soovi korral võid kasutada rätikut. Paljudes segasaunades kasutatakse ujumisriideid. Segasaunas on naised ja mehed koos.

Soomlased on harjunud saunas alasti olema, kuid saunaskäik ei tähenda midagi seksuaalset.

Saunas käimine teeb head. Peale sauna on keha puhastunud ja tunned meeldivat rammestust.

Saun sobib igas vanuses inimestele ja saunas käimine on ohutu, kui pead meeles neid juhiseid.

• Leili võtmist tuleks alati alustada kergelt ja jälgida enesetunnet. Lahku saunast, kui tunned nõrkust või on enesetunne muul viisil halb.
• Soome saun on kuum: temperatuur on tavaliselt 70–90 °C. Kui ülemisel saunalaval on liiga kuum, võid istuda alumisele lavale.
• Jälgi, et lapsed kuumale kerisele liiga lähedale ei läheks.
• Haigena või palavikuga ei tohi sauna minna.

Tulekahju oht

Sauna ei tohi ilma järelevalveta sisse lülitada. Saun tähendab alati tulekahju ohtu ja seetõttu ei tohi seal hoida mingeid süttivaid materjale. Kui sa korteri elektrisauna üldse ei kasuta, eemalda kerise sulavkaitse. Siis ei saa keris kogemata kuumeneda.

Soome sauna ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Sõna „saun“ (”sauna”) on vana soomekeelne sõna.

Külmas Põhjalas ehitati sageli kõigepealt saun, kui inimesed uutele aladele elama asusid. Lisaks leili võtmisele on saunas sünnitatud ning sauna on kasutatud erinevate rituaalide jaoks.  Saun on olnud püha koht, mis peegeldub ka tänapäevases saunakogemuses.

Saun on lapseeast peale soomlaste igapäevaelu osa. Peaaegu kõikides majades on oma saun. Soomes on üle kolme miljoni sauna.

Saun kuulub ka paljude pühade juurde: käiakse jaanisaunas ja jõulusaunas.

Soome saunakultuur kuulub UNESCO vaimse pärandi nimistusse.

• sauna (saun): kerisega ruum või hoone, mis köetakse kuumaks
• kiuas (keris): ahi, mille peal on kivid
• löyly (leil): aur, mis tuleb keriselt, kui selle kividele vett visata
• vasta või vihta (saunaviht): kaseoksest tehtud kimp, millega saab saunas vihelda ehk vastu erinevaid kehaosi kergelt lüüa või sopsutada. Saunaviha nimetus on Lääne-Soomes „vihta“, Ida-Soomes „vasta“.
• lauteet (saunalava): pingid, millel saunas istutakse