Soome tööelu

Soome seaduste järgi tuleb kõiki kohelda võrdselt ja võrdõiguslikult. Heaolu on tööelu oluline osa. Soomes on tööd ja muud elu lihtne ühitada.

Soome töökultuuri iseloomustab madal hierarhia. Saad väljendada oma seisukohti olenemata vanusest ja ametipositsioonist. Töökoha argielu võib erinevatel töökohtadel erineda.

Tööandja peab hoolitsema tööohutuse eest ning järgima seadusi, mis reguleerivad näiteks tööaega ja põhipuhkust. Regulaarne tööaeg on maksimaalselt 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Seetõttu jääb pärast tööd aega hobidega tegelemiseks ja vaba aja veetmiseks. Ka pere- ja tööelu ühitamine on Soomes lihtsam kui paljudes teistes riikides.

Loe täpsemalt vanemapuhkuste ja paindliku lähenemise kohta InfoFinlandi lehtedelt Puhkused ja töölt eemalolek ning Pere- ja tööelu vaheline tasakaal.

Töötajaid vajatakse Soome eri paigus ja paljudes erinevates valdkondades. Tööd andvamad majandusharud on sotsiaal- ja tervishoiuteenused, haridus, majutus- ja toitlustusteenused ja muud teenindussektori valdkonnad.

Täpsemat teavet tööturu olukorra kohta ja enim tööjõudu vajavate valdkondade kohta leiad InfoFinlandi lehelt Töövõimalused Soomes.

Haridus ja keeleoskus

Soomes peab enamiku tööülesannete täitmiseks olema teatud baasharidus. Rahvusvahelises võrdluses on Soome inimesed kõrgelt haritud. Tihti nõutakse töökohtadel ka teatud tasemel keeleoskust.

Loe teema kohta täpsemalt InfoFinlandi lehelt Keeleoskus ja pädevusnõuded.

Soomes väärtustatakse haridust ja enesearengut. Paljud tööandjad julgustavad töötajaid osalema kursustel või lühikoolitustel ka töösuhte ajal. Nii saavad töötajad omandada rohkem oskusi. Sellised koolitused hõlmavad näiteks soome keele kursusi, infotehnoloogia kursusi või muid koolitusi, mida töötajad oma töös vajavad. Sageli korraldavad tööandjad ise selliseid koolitusi oma töötajatele.

Õppida saab ka vabal ajal paljudes erinevates õppeasutustes, näiteks avatud ülikoolis, suveülikoolis või töörahvaülikoolides. Loe täpsemalt InfoFinlandi lehelt Õppimine kui harrastus.

Soome tööelus on palju reegleid, mida töötaja ja tööandja peavad järgima. Seadused ja kollektiivlepingud sisaldavad näiteks teavet tööaja, miinimumpalga, haigushüvitise, puhkuste, töölepingu ülesütlemise ja muude tingimuste kohta. Õigusaktides on täpselt sätestatud, kuidas tööandja peab tööohutuse ja töötervishoiu eest hoolitsema.

Teavet töötaja õiguste ja kohustuste kohta Soomes leiad InfoFinlandi lehelt Töösuhte ajal.

Soome seaduste kohaselt on töökohtades keelatud igasugune diskrimineerimine. Kedagi ei tohi diskrimineerida vanuse, soo, kodakondsuse, keele, usutunnistuse, veendumuste, arvamuste, poliitilise tegevuse, ametiühingutegevuse, perekondlike suhete, tervisliku seisundi, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga seotud põhjuse alusel. Naised ja mehed töötavad ühepalju ja on töökohal võrdsed.

Tööandja peab hoolitsema selle eest, et töökohal järgitaks võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid.

Loe teema kohta täpsemalt InfoFinlandi lehelt Tööl ilma diskrimineerimiseta.

Soomes töötavad töötajad üsna iseseisvalt. Ülemus ei jälgi kogu aeg töötajate tööd. Usaldusväärsus on võtmetähtsusega ehk tehakse ära see töö, milles on kokku lepitud. Erinevates olukordades saab alati juhtnööre või abi küsida teistelt töötajatelt või ülemuselt.

Soome tööelus hinnatakse täpsust. Eeldatakse, et iga töötaja tuleb õigel ajal tööle ja peab ajagraafikutest kinni. Samuti on olulised kohusetundlikkus ja töökus. Kui näiteks tööülesande täitmiseks jääb aega väheks, tuleb seda ülemusele otse öelda. Tule alati aegsasti tööle, mis tähendab, et kui tööaeg algab, oled valmis tööle asuma. See tähendab, et näiteks oled juba tööriided selga pannud. Kui siiski hilined, teavita sellest töökohta. 

Soome töökohtadel on kõige olulisem eesmärk töötada efektiivselt. Paljud soomlased ei räägi töö juures kuigi palju oma eraelust. Üldiselt hindavad soomlased otsekohesust ja lähevad otse asja juurde. Oma mõtteid tuleks aga väljendada nii, et väärtustad ka teiste arvamust. Koosolekutel ja nõupidamistel võib pärast tervitamist minna kohe asja juurde.

Töökoha sisekommunikatsioon

Eesseisvatest sündmustest ja muudatustest töökohas räägitakse üldjuhul koosolekutel. Koosolekutel osaledes on võimalus sageli asju mõjutada, teha muudatusettepanekuid ja arendada oma tööd. Soome töökultuuris hindavad kolleegid üldjuhul initsiatiivi.

Igal töökohal on ka muud kokkulepitud sisekommunikatsioonikanalid. Need kanalid on sageli digitaalsed. Järgi oma töökoha kommunikatsiooni.

Töö juures tavaliselt kingitusi ei tehta. Tähtsatel tähtpäevadel (sünnipäevad, abiellumine, pensionile jäämine) peavad töökaaslased või tööandja tähtpäevalist meeles väikese kingituse või lillekimbuga.

Tavaline tööpäev kestab üldjuhul kaheksa tundi. Töötaja võib tööandjaga ka teistsuguses tööajas kokku leppida. Soomes on tavaline, et töötajad ei tee palju ületunnitööd. Tööd tehakse nii palju, nagu on töölepingus kokku lepitud.

Soomes algab puhkuste periood mai alguses. Töötaja puhkusepäevade arv sõltub sellest, millal töösuhe algas ja mitu aastat ta on töötanud. Puhkusepäevi koguneb iga töötatud kuu kohta keskmiselt 2–2,5 päeva. Puhkuse aja eest makstakse palka ja enne või pärast puhkust makstakse puhkusetasu. Peale palgalise puhkuse võib taotleda palgata puhkust. Soomes on võrreldes paljude teiste riikidega pikad puhkused. Enamik tööandjaid hindab seda, et töö ja muu elu on tasakaalus ning loodavad, et töötajad võtavad regulaarselt puhkust. Soomes on levinud arvamus, et töötajad suudavad paremini töötada, kui nad saavad vahepeal puhata.

Loe teema kohta täpsemalt InfoFinlandi lehelt Puhkused ja töölt eemalolek.

Pausid ja puhkeajad

Sageli on töölepingus kirjas, kui pikki pause tööpäev sisaldab ja millal. Tavaliselt jääb tööpäeva sisse lõunapaus ja kohvipaus. Vahel võib olla kaks kohvipausi. Pauside pikkus tasub ülemuselt üle küsida.

Lõunapaus on tööpäeva sisene paus, mil võid süüa ja puhata. Lõunapausi pikkus on töökohtadel erinev. Kui sinu töövahetus kestab vähemalt 6 tundi, on sul õigus saada vähemalt 30-minutiline lõunapaus. Alla 6-tunnine tööpäev tavaliselt söögipausi ei sisalda. Üldjuhul ei ole söögipaus tööaeg, s.t selle eest palka ei maksta. Kui võid pausi ajal töökohalt lahkuda, ei arvestata pausi tööaja hulka.

Toitlustamine töökohal on organiseeritud töökohtadel erinevalt: mõnes töökohas on oma einela, teistes töökohtades võtavad töötajad toidu ise kodust kaasa. Mõnes töökohas saab osta soodsaid lõunasöögitalonge, mida võib kasutada töökoha lähedal asuvates söögikohtades. Lõuna ajal üldjuhul tööd ei tehta.

Seaduse järgi peab töövahetuste vahel olema vähemalt 11 tundi vaba aega. Üks kord nädalas peab olema vähemalt 35 tundi katkematut puhkeaega.

Isiklike asjade ajamine tööajal

Tööajal ei ole isiklike asjade ajamine lubatud, seda tuleb teha väljaspool tööaega. Töötundide arv on märgitud töölepingusse ja need tunnid tuleb ära töötada. Isiklikke tähtsaid telefonikõnesid on võimalik teha pausi ajal. Kui olukord nõuab pikemaajalist töölt eemalolekut, võid esitada ka palgata puhkuse avalduse.

Kui sul ei õnnestu mingil põhjusel saada näiteks arsti aega väljaspool tööaega, siis pea ülemusega nõu ja lepi kokku, kuidas saad arsti juures käimiseks vajamineva aja kompenseerida.

Tööheaolu ja virgestus

Paljudel töökohtadel on olemas mitmesugused virgestuspäevad (Soomes tähendab see kolleegidega koos millegi töövälisega tegelemist) ja peod, et töötajad läbi ei põleks ja tööõhkkond oleks meeldiv. Tööandja võib pakkuda töötajatele ka erinevaid harrastusvõimalusi.

Paljud soomlased on kristlased, kuid ei ole sügavalt usklikud. Kultuuris järgitakse siiski tänapäevani paljusid kristlikke kombeid. Tööelus ilmneb usu mõju mitmete töötajatele antavate puhkepäevadena. Kristlikud pühad, nagu jõulud ja lihavõtted, on riiklikud pühad.

Mõnedes töökohtades, nagu näiteks haiglas, töötatakse ka pühade ajal. Pühade ajal töötamise eest makstakse töötajatele kõrgemat palka. Kontrolli hüvitise määra oma kollektiivlepingust.

Loe täpsemalt pühade kohta InfoFinlandi lehelt Soome pühad.

Usulised kombetalitused või rituaalid ei kuulu Soome töökultuuri. Mõnes töökollektiivis on organiseeritud palvetamiskoht, kui töötajad on seda soovinud. Üldiselt sellist praktikat töökohtadel ei ole. Kui töötaja soovib keset tööpäeva palvehetke pidada, peab ta seda tegema töökohas kokku lepitud tavapäraste pauside raames. Usust märku andvad välised märgid, nagu pearätikud, on Soomes lubatud, kuid kõik peavad järgima töökohal kehtivaid riietumisreegleid. Selle põhjuseks on tööohutuse ja tööhügieeniga seotud regulatsioonid. Tööülesandeid tuleb täita sõltumata usutunnistusest.

Soome ühiskonna väärtustest ja kommetest saad lähemalt lugeda lehelt Soome kombed.