Liikumine looduses

Soomes on neli väga erinevat aastaaega. Sõltuvalt aastaajast ja piirkonnast võid harrastada erinevaid asju.

Soome aastaaegadest on lähemalt juttu InfoFinland lehel Soome kliima.

Matkamine on harrastus, mis sobib igasse aastaaega. Kui sul puudub varasem matkamiskogemus, on hea alustada lühikestest ja lihtsatest matkaradadest, mis asuvad asustuse lähedal. Lühikestele retkedele võib minna ilma spetsiaalse varustuseta. Kaasa tasub võtta jook, telefon ning kaart. Matkamist tasub alustada märgistatud matkaradadest. Matkakaarte müüakse raamatupoodides ja internetis. Pikemad matkad ja retked nõuavad rohkem planeerimist ja ettevalmistamist.

Matkamise reeglid

Enne matkale minekut on tähtis endale selgeks teha looduses liikumise reeglid. Need käsitlevad looduse austamist, looduses liikumist, telkimist, lõkke tegemist ja prügivaba matkamist.

Virmalised

Soome on maailma parim koht, kus võib näha virmalisi (aurora borealis). Kõige sagedamini võib neid näha septembrist märtsini Põhja-Lapimaa taevas. Vahel võib virmalisi näha ka Lõuna-Soomes. Hea ilm virmaliste vaatamiseks on selge ja pime öö, kaugel asulate tuledest. Tasub soojalt riietuda, sest selge öö on sageli ka külm. Suvel on ööd virmaliste vaatamiseks liiga valged.

Suusatamine on üks Soome populaarsemaid talispordialasid. See on tervislik ja peaaegu tasuta tervisesport. Teavet suusatamiskursuste, suuskade laenutuse ja suusaradade kohta saab näiteks soome keeles Ühingu Soome Suusarada (Suomen Latu ry) veebilehelt.

Soomlased harrastavad palju veel liikumist. Soomes harrastatakse ka palju kanuusõitu ja purjetamist. Ohutus on veel liikudes väga oluline. Jälgi ilmateadet ja kasuta alati õige suurusega päästevesti.

Talvel on suurem osa Soome veekogudest jääga kaetud. Jääl võib näiteks kõndida, uisutada, suusatada ja teha jääpüüki. Jääl liikumisega on alati seotud riskid, seega tuleb arvestada ohutusega. Enne jääle minekut tee alati kindlaks jää paksus ja vastupidavus.

Jääl liikumise meelespea

• Kui vesi jäätub, siis tekkinud jää ei ole kohe piisavalt tugev.
• Jää tugevus võib kõikuda ka lühikesel alal.
• Kevadel on jää kandvust väga keeruline hinnata ja seetõttu tasub jääl liikumist vältida.
• Jääl liikuja tähtsaim turvavarustus on jäänaasklid. Ilma nendeta on väga raske jääaugust välja pääseda.
• Ära mine jääle, kui Sa ei ole kindel jää kandevõimes.

Õngepüük (lihtkäsiõngega) ja sikutipüük kuuluvad (teatud erijuhtusid arvestamata) igameheõiguse alla ja selleks ei ole vaja hankida kalapüügiluba. Muuks kalapüügiks ja vähipüügiks on vaja tasuda: riiklik kalapüügimaks (valtion kalastuksenhoitomaksu)

Muuks kalapüügiks ja vähipüügiks vajad veekogu omaniku luba.

Igaüheõiguse all mõeldakse võimalust Soome looduses vabalt liikuda. Igaüheõigus (jokaisenoikeudet) on Soome kultuuri ja seadusandluse oluline osa.

Lühidalt igameheõigusest

Lubatud on:

• looduses, nagu metsades, looduslikel niitudel ja vesikondades, jalgsi, suuskadel või jalgrattaga liikumine,
• ajutine viibimine piirkondades, kus ka liikumine on lubatud – tohid näiteks telkida inimeste kodudest piisavalt kaugel,
• metsamarjade, seente ja taimede korjamine, mis pole kaitse all,
• kalapüük lihtõnge ja sikutiga (teatud vesikondades on kalapüük lihtõnge ja sikutiga keelatud),
• paadisõit, ujumine, jääl liikumine.

Keelatud on:

• teiste inimeste või keskkonna häirimine või kahjustamine,
• õuealadel, istandikes või haritavatel põldudel liikumine,
• loomade häirimine või linnupesade ja -poegade kahjustamine,
• kasvavate puude langetamine või kahjustamine,
• kuivanud või ümberkukkunud puude, okste, sambla või sambliku võtmine,
• lahtise tule tegemine,
• kodurahu häirimine, näiteks jäädes laagrisse elumajadele liiga lähedale või tekitades lärmi,
• prügi maha viskamine,
• maastikul mootorsõidukiga sõitmine,
• kalapüük ja jahipidamine.

Soomes on 41 rahvusparki. Rahvuspargi all mõeldakse suurt, üle 1000-hektarilist looduskaitseala. Rahvusparkide esmane tähtsus on looduse mitmekülgsuse kaitsmine, kuid need on üheaegselt ka kõigile avatud vaatamisväärsused.

Rahvusparkide kaunid maastikud on suurepärased matkasihtkohad. Suurimates parkides võib ööbida ja teha pikemaid retki. Rahvusparkides on sageli Soome Metsaameti poolt hallatav looduskeskus, kust saab aktuaalset teavet piirkonna looduse ja seal liikumise kohta. Tutvumist tasub alustada sealt.

Rahvusparkides on igameheõigust piiratud. Juhiste ja reeglitega saad eelnevalt tutvuda rahvusparkide saitidel.