Soome ajaloost
Soome on alati olnud väike põhjapoolne koht ida ja lääne vahel. Soome ajalugu on lugu kaubateedest, kultuuride kokkupuutest ja elust suurte naabrite kõrval.
Soome esiajalugu –1323
Soome ala on asustatud jääajast alates, umbes aastast 8800 eKr. Asustus arenes esmalt veeteede äärde, sest läbi Soome territooriumi on alati toimunud elav kaubavahetus. Soome vanima linna Turu nimi tähendab turgu.
Kirjalikud allikad Soome kohta pärinevad alles 12.–13. sajandist. Siis sai Soome territoorium ristiretkedega osaks Rooma paavsti impeeriumist ja keskaegsete hansakaupmeeste võrgustikust.
Katoliku kirik levis Soome territooriumile Rootsist ja õigeusu kirik ida poolt Novgorodist, nüüdse Venemaa territooriumilt. Rootsi ja Novgorodi vaheline lahing piirkonna valitsemise üle lõppes 1323. aastal Pähkinäsaare rahuga, mille alusel Soome lääneosas juurdus katoliiklus ja idas kinnitas kanda õigeusk. See usundite piir on endiselt olemas, kuid reformatsiooniga vahetus katoliku usund luteri usundiks.
Rootsi idaosa 1323–1809
Peale 1323. aasta Pähkinäsaari rahu kuulus suurem osa Soome territooriumist Rootsi koosseisu. Soome ajalugu on ligikaudu 500 aastat olnud Rootsi ajalugu. Soome territoorium oli Rootsile puhvriks ida suunal ja piirid muutusid sõdade käigus mitmeid kordi.
Soomlased peavad ennast lääne-eurooplasteks, sest aeg Rootsi impeeriumi koosseisus sidus nad tugevalt lääne kultuuripärandiga ühte. Näiteks sõdisid Soome sõdurid kolmekümneaastase sõja ajal Rootsi vägedes Kesk-Euroopas. Samal ajal olid siiski olemas kontaktid idapoolsete kauplemiskeskuste ja õigeusu kirikuga.
Olulised sündmused
1523 Rootsi kuningaks sai Gustav I Vasa, kes eraldas Rootsi keskaegsest Kalmari unioonist.
1543 Soomes ilmus esimene soomekeelne aabits.
1550 Asutati Helsingi, et konkureerida Tallinnaga Läänemere kaubavahetuses.
1640 Turus asutati Soome esimene ülikool.
Soome Venemaa keisririigi koosseisus 1809–1917
Aastatel 1808–1809 vallutas Venemaa Rootsilt Soome territooriumi. Soomest sai keiserliku Venemaa autonoomne osa ja enamus Rootsi võimu aegsetest seadustest jäi kehtima. Venemaa ülemvõimu ajal muutus Soome eriliseks territooriumiks, mida arendati keisri käsul. Näiteks on Helsingi kesklinn ehitatud Venemaa ülemvõimu ajal.
Aastast 1899 tugevdas Venemaa haaret Soome suurvürstiriigi üle. Soome ei osalenud Esimeses maailmasõjas, kuid rahvusluse mõju avaldus ka Soome territooriumil. Soome parlament loodi 1906. aastal ja esimesed valimised toimusid 1907. aastal. Soome kuulutas ennast iseseisvaks 06.12.1917. Venemaa Oktoobrirevolutsiooni käigus võimule tulnud bolševike valitsus tunnustas iseseisvust 31.12.1917.
Olulised sündmused
1812 Helsingist sai pealinn.
1827 Vana pealinn Turu hävines tulekahjus ja Helsingi sai veelgi olulisema positsiooni.
1860 Soomes võeti kasutusele oma valuuta, mark.
1906 Üldine ja ühetaoline hääleõigus, ka naistele.
06.12.1917 Soome kuulutas ennast iseseisvaks.
Iseseisvuse algusaastad 1917–1945
Soome positsioon oli iseseisvuse algusaegadel habras. Varsti pärast iseseisvumist puhkes Soomes verine kodusõda. Omavahel sõdisid punased töörahvaliikumise ja valged valitsuse väed. Valgeid toetas Saksamaa ja punaseid Venemaa. Sõda lõppes valgete võiduga.
Soome kuulus tugevalt Saksa mõjualasse, sest riigi julgeolekule kujunes suurimaks ohuks Nõukogude Liit. Sarnaselt muu Euroopaga olid Soomes 1930-ndatel populaarsed parempoolsed ja paremäärmuslikud liikumised.
Augustis 1939 leppisid Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit kokku, et Soome kuulub Nõukogude Liidu huvipiirkonda. Teise maailmasõja ajal võitles Soome kaks korda Nõukogude Liidu vastu. Soome kaotas mõlemad sõjad, kuid Nõukogude Liit Soomet kunagi ei okupeerinud. Teise maailmasõja sündmused tekitavad Soomes siiani emotsioone.
Kuna Soomel õnnestus üsna pea pärast iseseisvumist oma territooriumi sõdades kaitsta, on Soome 20. sajandi sõdade aega peetud Soome riigi iseseisvuse stabiliseerumise ajaks.
Olulised sündmused
1918 Kodusõda punaste ja valgete vahel.
1921 Koolikohustuse seadus määras kõigile kohustuslikuks kuueaastase rahvakooli.
1939–1940 Soome sattus Teise maailmasõtta, kui Soome ja Nõukogude Liidu vahel lahvatas Talvesõda.
1941–1944 Teine maailmasõda jätkus Soome ja Nõukogude Liidu vahelise Jätkusõjana.
Taastamine, industrialiseerimine ja külm sõda 1945–1991
Sõja kaotajana oli Soome sunnitud maksma Nõukogude Liidule ränki sõjahüvitisi kaupade kujul. Sõjahüvitisena anti üle näiteks ronge, laevu ja tooraineid. Soome finantseeris kaupade ehitamist laenude ja toetustega. Sõjahüvitiste tootmine kujundas Soome ümber põllumajandusriigist tööstusriigiks. Industrialiseerimise tulemusena algas ränne maapiirkondadest linnadesse.
1948. aastal sõlmisid Soome ja Nõukogude Liit sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise lepingu, mille kohaselt lubasid riigid teineteist väliste ohtude eest kaitsta. Soome oli sisuliselt kogu külma sõja ajal Nõukogude Liidu huvipiirkonna osaks ning riigi välis- ja sisepoliitikat suunas hirm Nõukogude Liidu ees.
Olulised sündmused
1948 Sõlmiti Soome ja Nõukogude Liidu vaheline sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise leping.
1952 Olümpiamängud Helsingis.
1968 Loodi Soome põhikoolisüsteem.
Osa Euroopast 1991-
Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ja 1980-ndate laenudel põhinev majanduskasv põhjustasid 1990ndatel Soomes majanduskriisi. Majanduslanguse rängim periood oli 1990ndate alguses, kui Soomes oli palju töötuid, ettevõtted läksid pankrotti ja riigil ei jätkunud raha.
Umbes 1995. aastast algas Soomes majanduskasv, kus olulisima ettevõttena tõusis esile mobiiltelefonide tootja Nokia. Soome sai Euroopa Liidu liikmeks 1995. aastal ja oli esimeste riikide seas, kus ametliku valuutana tuli käibele euro.
Olulised sündmused
1991 Soome ajaloo raskeim majanduskriis.
1995 Soome liitus Euroopa Liiduga.
2000 Esimeses PISA uuringus oli Soome laste lugemisoskuse poolest 1. kohal.
2002 Soomes võeti füüsilise vääringuna kasutusele euro.
2007 Nokia müüs 40% maailma kõigist mobiiltelefonidest.
2023 Soome ühines NATOga.