Vabaabielu

Erinevalt abielust vabaabielus:

• ei ole elukaaslastel teineteise suhtes ülalpidamiskohustust,
• vabaabielukaaslased ei päri teineteise vara,
• vabaabielukaaslane ei saa lesepensioni, kui tema vabaabielukaaslane sureb.

Võite kasutusele võtta ühise perekonnanime, kui:

• teil on ühiseid lapsi või
• olete koos elanud vähemalt viis aastat.

Kui soovite ühist perekonnanime, saatke nime muutmise avaldus Digi- ja rahvastikuandmete ametisse.

Kui elate püsivalt ühes korteris koos, siis kuulute ühte leibkonda. See on oluline, kui taotlete näiteks Kelast eluasemetoetust.

Loe täiendavalt vabaabielupaari eluasemetoetuse kohta InfoFinlandi alamlehelt Eluasemetoetus.

Vabaabielu võib olla elamisloa saamise aluseks. Ametiasutused kaaluvad elamisloa andmist alati juhtumipõhiselt.

Isaduse tuvastamine (Isyyden tunnustaminen)

Kui te elate vabaabielus ja teile sünnib laps, peab lapse isaduse tuvastama. Kui isadust ei tuvastata, on laps ametlikult isata laps ja ema vastutab üksinda lapse elatise ja hooldamise eest, hoolimata sellest, et elaksite koos. Isadust saad tuvastada enne lapse sündi emade nõuandlas (äitiysneuvola).

Tuvastamine tähendab seda, et teatad, et oled sündiva lapse vanem. Pead seda ise teatama tulevase lapse ema juuresolekul terviseõele või ämmaemandale, kelle juures olete raseduse ajal käinud.
Digi- ja rahvastikuandmete amet kinnitab sinu isaduse eraldi pärast lapse sündi.

Isadust saad tuvastada ka pärast lapse sündi laste järelevalveinspektori juures. Pead teavitama isiklikult. Laste järelevalveinspektor teeb isaduse kindlaks ning seejärel Digi- ja rahvastikuandmete amet kinnitab selle.

Isaduse tuvastamise järgselt:

• võib lapsele anda isa perekonnanime
• isa võib olla lapse hooldaja kas koos emaga või üksinda. Hooldaja (huoltaja) on isik, kes vastutab lapse hooldamise ja kasvatamise eest.
• isa on kohustatud osalema lapse ülalpidamises
• lapsel on pärimisõigus isa- ja isapoolse suguvõsa liinis ja vastupidi
• isa surma korral on lapsel õigus perepensionile.

Kui isa isadust omaks ei võta, võib ema esitada kohtusse hagi isaduse tuvastamiseks.

Emaduse tuvastamine

Soomes kehtib emadusseadus, mille alusel lapsel võib olla kaks ema. Lapse sünnitanud naine on alati lapse ema. Lapsele võidakse tuvastada teine ema, kui:

• laps sünnib kunstliku viljastamise tulemusena emale ja tema naissoost elukaaslasele või abikaasale,
• mõlemad vanemad on andnud nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks ja
• lapse isa pole võimalik kinnitada.

Emadus tuleb tuvastada ja kinnitada ka siis, kui vanemad on abielus.

Emadust saad tuvastada enne lapse sündi emade nõuandlas. Digi- ja rahvastikuandmete amet kinnitab sinu emaduse eraldi pärast lapse sündi.

Emadust saad tuvastada ka pärast lapse sündi oma piirkonna laste järelevalveinspektori juures. Laste järelevalveinspektor teeb emaduse kindlaks ning seejärel Digi- ja rahvastikuandmete amet kinnitab selle.

Emaduse tuvastamise järgselt:

• võidakse lapsele anda emma-kumma ema perekonnanimi või ühine perekonnanimi,
• mõlemad emad peavad osalema lapse ülalpidamises,
• emad võivad tegutseda lapse ametlike hooldajatena kas koos või üksi,
• lapsel on pärimisõigus mõlema ema ja nende suguvõsade suhtes.

Lapse perekonnanimi vabaabielus

Kui laps sünnib vabaabielust, võib ta saada:

• ema perekonnanime või
• isa perekonnanime, kui isadus on tuvastatud, või
• mittesünnitanud ema perekonnanime, kui emadus on kinnitatud või
• vanemate ühise perekonnanime või
• kaheosalise perekonnanime, mis on moodustatud vanemate perekonnanimedest.

Kui vanematel ei ole ühist perekonnanime, kuid neil on ühiseid lapsi, saab laps oma õe või vennaga sama perekonnanime.

Saad taotleda oma vabaabielupartneriga ühist perekonnanime, kui:

• olete elanud koos vähemalt viis aastat või
• teil on ühine laps.