Teavet Kauniaineni kohta
Kohalik teave
Vali omavalitsus, et näha saidil liikudes teavet kohalike teenuste kohta.
Liiklus
Pealinna regioonis on head ühistranspordiühendused. Kauniainenis on raudteejaam ja linnas on palju bussiliine.
Veebilehelt reittiopas.fi saad otsida teavet pealinna regiooni marsruutide kohta. Teenus pakub välja variante, kuidas saad ühistranspordiga ühest kohast teise.
Helsingin seudun liikenne HSL
Marsruutide teejuht (Reittiopas)Link viib saidilt väljaÜhistranspordivahendites saad sõidu eest tasuda HSL-i telefonirakenduse või sõidukaardiga. Sõidupileteid müüvad ka paljud kauplused ja kioskid. Pileti saad osta ka automaadist. Juhi käest piletit osta ei saa.
Sõidukaardi saad osta Kauniaineni linnavalitsusest.
Kaupungintalo
Kauniaistentie 10
Lähim lennujaam on Helsingi-Vantaa lennujaam.
Loe lisaks: Liiklus Soomes.
Otsustamine ja kaasarääkimine
Kauniainenis teeb otsused linnavolikogu. Linnavolikogus on 35 liiget, kes esindavaid eri poliitilisi rühmi. Volikogu valitakse kohalike omavalitsuste valimistel iga nelja aasta tagant.
Kauniaineni linna kodulehe kaudu võid saata volikogule tagasisidet. Võid teha ka algatusi ja esitada küsimusi ning kommenteerida teemasid soome ja rootsi keeles. Vastatakse ka ingliskeelsetele küsimustele.
Usund
Espoos ja Helsingis tegutseb mitmeid usuühendusi. Veebiteenuse Uskonnot Suomessa kaudu saad otsida teavet usuühenduse ja piirkonna järgi.
Helsingin ortodoksinen seurakunta
Õigeusu kogudusLink viib saidilt väljaKauniainenis on Evangeelne Luterlik Kirik, kus tegutseb kaks kogudust – soome- ja rootsikeelne. Peale selle on Kauniainenis rootsikeelne metodisti kirik.
Loe lisaks: Kultuurid ja usundid Soomes.
Üldteave
Kauniainen on üks pealinna regiooni neljast omavalitsusest. Kauniainen asub Espoo keskel, 15 km Helsingist lääne suunas.
Kauniainenis on umbes 10 000 elanikku. 60% räägib emakeelena soome keelt, 32% rootsi keelt ja 9% teisi keeli. Kauniaineni pindala on 6,0 km2.
Ajalugu
1906. aastal loodi Kauniainenis aktsiaselts, kes müüs pealinna piirkonna elanikele suvilakrunte. Piirkonnal oli otseühendus Helsingiga. 1920. aastal sai suvilapiirkonnast alevik. Alguses oli enamus elanikest rootsikeelsed. 1972. aastal sai alevik linna õigused.