Teavet Vantaa kohta

Ühistransport

Vantaas ja kogu pealinna piirkonnas on hea ühistranspordiühendus. Pearaudteemagistraali (päärata) ja Martinlaakso raudteemagistraali ääres on palju raudteejaamu. Linnas on palju bussiliine.

Vantaa kuulub Helsingi piirkonna transpordi omavalitsuste liitu HPT (HSL) (Helsingin seudun liikenne -kuntayhtymä (HSL)), mis organiseerib ühistransporti pealinna piirkonnas. Lisateavet saad HPT (HSL) veebilehelt.

Veebilehelt marsruudigiid (Reittiopas) võib otsida teavet pealinna piirkonna marsruutide kohta. Veebileht pakub välja, kuidas saad ühistranspordiga ühest kohast teise.

HSL-i kaart (HSL-kortti)

HSL-i kaardiga on odavam sõita kui sularaha eest. HSL-i kaarti saab kasutada linnaliinibussides, linnalähirongides, metroos, trammides ja Suomenlinna parvlaeval.

HSL-i kaarte on kahte tüüpi. Personaalne kaart (henkilökohtainen kortti) tähendab, et seda võib kasutada vaid kaardi omanik. See on kõige odavam ühistranspordi kasutamise võimalus. Kasutajapõhine kaart (haltijakohtainen kortti) tähendab, et kaarti võib kasutada mitu inimest.

Enne personaalse kaardi hankimist pead registreeruma ühe linna alaliseks elanikuks, kus kehtib HSL-i regionaalpileti piirkond. Linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Kauniainen, Kirkkonummi, Kerava ja Sipoo.

Võid osta HSL-i kaardi HSL-i müügipunktist (myyntipiste) või teeninduspunktist (palvelupiste). Need asuvad mitmel pool pealinnaregioonis. Personaalse HSL-i kaardi saab osta teeninduspunktist. Kui ostad personaalse HSL-i kaardi, võta kaasa isikut tõendav dokument. Personaalse HSL-i kaardi saad osta ka HSL-i veebilehe kaudu, kui sul on Soome internetipanga koodid.

Saad kasutada HSL-i kaarti ühistranspordis sõitmiseks, kui laadid sellele perioodi (kausi) või väärtuse (arvo). Periood tähendab aega, näiteks ühte kuud. Väärtus tähendab raha. Kui kasutad sageli ühistransporti, on sul kasulikum laadida kaardile periood.

HSL-i kaarti saad laadida ükskõik millises sõidukaardi laadimispunktis või Internetis. Lisateavet leiad HSL-i veebilehelt.

Jalutamine ja jalgrattaga sõitmine

Kergliikluse marsruudijuhendist võid otsida sobiva marsruudi, kui soovid Vantaas kõndida või jalgrattaga sõita.

Paberkandjal Vantaa jalgrattateede kaardi saab Vantaa infopunktist. Jalgrattateede kaardid on tasuta.

Auto- ja lennuliiklus

Helsingi Vantaa rahvusvaheline lennujaam asub Vantaas. Lennujaamale on hea juurdepääs auto, busside ja rongiga.

Paljudes raudteejaamades on võimalik autot parkida ja jätkata teekonda ühistranspordiga. Busside ja rongide sõiduplaanid leiad lihtsalt marsruudijuhendist.

Teavet kogu Soome liikluse kohta leiad InfoFinlandi lehelt Liiklus Soomes.

Vantaas teeb otsused linnavolikogu (kaupunginvaltuusto). Linnavolikogus on 67 liiget, kes esindavaid erinevaid poliitilisi rühmi. Volikogu valitakse kohalike omavalitsuste valimistel (kunnallisvaalit) iga nelja aasta tagant.

Vantaa elanikud võivad mitmel moel mõjutada otsustusprotsesse ja erinevate küsimuste ettevalmistamist. Veebilehe Vantaa-kanava kaudu on sul on võimalus jälgida volikogu koosolekuid ja saada lisateavet otsustamisprotsessi kohta.

Vantaas on multikultuursete suhete nõukoda (monikulttuurisuusasiain neuvottelukunta), kes esitab ettepanekuid immigrante puudutavates küsimustes. Loe lisaks Vantaa linna veebilehelt.

Vantaas on mitmeid poliitilisi ühendusi, immigrantide ühinguid ja teisi ühendusi, mille kaudu saad otsustamisprotsessis kaasa rääkida. Lisateavet saad veebilehelt vantaalla.info.

Vantaas ja Helsingis tegutseb mitmeid usuühendusi. Teenuse Uskonnot Suomessa (usundid Soomes) kaudu võib otsida teavet usuühenduse ja piirkonna järgi.

Evangeelsel Luterlikul Kirikul on Vantaas kuus soomekeelset ja üks rootsikeelne kogudus. Loe lisaks Vantaa koguduste ühenduse veebilehelt.

Tikkurilas on õigeusu kirik. Lisateavet õigeusu koguduse tegevusest Vantaas saad Helsingi õigeusu koguduse veebilehelt.

Loe lisaks: Kultuurid ja usundid Soomes

Vantaa on üks pealinna piirkonna neljast omavalitsusest. See asub Espoo ja Helsingi kõrval. Vantaa keskus on Tikkurila. Lisaks on Vantaas teisi elurajoone, nagu Korso, Koivukylä-Havukoski, Myyrmäki, Martinlaakso, Hakunila, Länsimäki ja Pakkala.

Vantaas on umbes 250 000 elanikku, neist rootsikeelseid on umbes 2,2%. Soome või rootsi keel ei ole emakeeleks umbes 27% elanikest. Vantaas räägitakse emakeelena rohkem kui 120 keelt. Pindala on umbes 240 km2, millest 2 km2 moodustavad veekogud.

Vantaa territooriumil on elatud juba väga kaua. Asustuse kohta on leitud ligikaudu 7000 aasta taguseid jälgi. Praegune Vantaa on tekkinud endise Helsingi kihelkonna territooriumile. Helsingi kihelkonna ajalugu ulatub 14. sajandisse. Helsingi kihelkonnast sai esmalt Helsingi vald, seejärel aastal 1972 Vantaa alev ja lõpuks 1974. aastal Vantaa linn. Vantaa arengule on olnud oluline asukoht pealinna Helsingi naabruses. Vantaa linna on läbinud tähtsad ühendusteed, nagu maantee Turust Helsingi kaudu Viiburisse ja hiljem raudtee Helsingist põhja. Teede ja raudtee ümber on tekkinud tööstusettevõtted ja elurajoonid. Vantaa on endiselt oluline liikluse ja transpordi sõlmpunkt. Näiteks asub Vantaas Helsingi–Vantaa lennujaam.