Elaniku õigused ja kohustused

Sul on kohustus:

• järgida oma korteriühistu sisekorraeeskirju, kui elad korter- või ridamajas. Üldjuhul on sisekorraeeskirjades paika pandud näiteks maja öörahu aeg. Sisekorraeeskirjades on sageli kirjas ka maja ühisruumide kasutamise juhised. Kortermajas asuvad sisekorraeeskirjad tavaliselt trepikojas välisukse lähedal,
• hoolitseda selle eest, et ka sinu külalised sisekorraeeskirju järgivad,
• kasutada korterit ainult ettenähtud otstarbeks. Kui korter on mõeldud elamiseks, ei tohi sa elada mujal ja kasutada korterit äripinnana.

Sul on õigus:

• elada oma kodus tavapärast elu. Korteriühistu ei tohi kehtestada selliseid sisekorraeeskirju, mis on seadusega vastuolus või mis tavapärast elu liigselt piiravad,
• kodurahule. Naabrid ei tohi kodurahu häirida, tehes näiteks öösel kõva lärmi. Kui sinu naaber rikub sisekorraeeskirju sageli ja tõsiselt, vestle sellel teemal esmalt naabriga. Kui see ei aita, pöördu majahalduri või üürileandja poole. Kodurahu tähendab ka seda, et reeglina on sul õigus otsustada, kes sinu koju võib tulla.

Sul on kohustus:

• maksta õigeaegselt üüri. Üüri suurus on kirjas üürilepingus. Üürileandja võib üüri tõsta üürilepingus kokku lepitud tingimustel,
• hoolitseda selle eest, et üürikorter püsiks heas korras,
• järgida üürilepingu tingimusi. Kui näiteks üürilepingus on korteris suitsetamine keelatud, ei tohi sa korteris suitsetada. Kui sul on lemmikloom, siis selgita välja, kas korteris tohib lemmikloomi pidada. Kui üürilepingus nõutakse kodukindlustuse olemasolu, pead selle sõlmima. Kodukindlustuse võiks sõlmida igal juhul ka siis, kui seda üürilepingus ei nõuta,
• küsida üürileandjalt luba, kui soovid korteris muudatusi teha, näiteks seina üle värvida. Sa ei tohi ilma loata muudatusi teha ka siis, kui maksad remondi eest ise. Taotle luba kirjalikus vormis,
• hüvitada üürileandjale sinu poolt korterile tekitatud kahjud,
• teavitada üürileandjat, kui märkad korteris selliseid puudusi, mille eest vastutab üürileandja. Üürileandja vastutab näiteks korteri püsimööbli ja pinnakattematerjalide eest,
• teavitada maja hooldusfirmat võimalikest puudustest, näiteks tilkuvast veekraanist.

Sul on õigus:

• elada üürikorteris vastavalt üürilepingule. Üürileandja võib korterisse siseneda ainult teatud erandjuhtudel, näiteks korteriremondi järelevalve eesmärgil või ostjatele korteri näitamiseks. Ka sel juhul peab ta tegema endast oleneva, et sinuga selles eelnevalt kokku leppida,
• saada üüri tõusu korral selle kohta eelnevalt kirjalik teade. Teates peab olema kirjas, kui palju ja millal üür tõuseb ning mis on hinnatõusu põhjus. Kui aga üürilepingusse on märgitud üüri tõstmise tingimused ja aeg, võib üürileandja lepingu alusel üüri tõsta ilma sellest eraldi teatamata,
• üürilepingu üles öelda seadusest tuleneva ülesütlemisajaga,
• leping koheselt lõpetada, kui korteris elamine on tervisele ohtlik,
• osa korterist teisele isikule välja üürida, kui see ei kahjusta üürileandjat,
• saada remonditööde kohta eelnev teade. Väikestest remonditöödest tuleb teatada 14 päeva ette ja suurtest remonditöödest 6 kuud ette. Kiireloomulisi remonditöid võib teostada ilma teatamata. Kui remondi ajal on korteris keeruline või võimatu elada, on sul õigus üürileping üles öelda või saada üürilt allahindlust. Pead selles ikkagi alati üürileandjaga kokku leppima.

Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Üürileping.

Korteriühistus on sul kohustus:

• tasuda korteriühistule ühistu osamakset ja võib-olla ka korteriühistu laenu osamakset. Osamaksete eest toimub korteriühistu haldamine, näiteks hoonete ja õueala korrashoid,
• hoolitseda selle eest, et sinu korter oleks heas korras,
• teatada kirjalikult korteriühistu elamuhaldurile või juhatusele ette, kui teed korteris sellise muudatuse, mis võib mõjutada maja kandvaid konstruktsioone, veetorustikke, hüdroisolatsiooni, elektrijuhtmeid või kliimaseadmeid. Näiteks vannitoaremondist tuleb alati ette teatada,
• teostada remonditöid hoonet kahjustamata. Soomes on täpsed ettekirjutused näiteks selle kohta, milline peab olema vannitoa hüdroisolatsioon,
• teatada korteriühistule või elamuhaldurile, praktikas esmajärjekorras tavaliselt maja hooldusfirmale korteris esinevast puudusest, mille likvideerimine on korteriühistu ülesanne.

Korteriühistus on sul õigus:

• hallata korterit, mille aktsiad on sinu omanduses. Võid teha oma korteri sees muudatusi. Võta arvesse, et remont ei tohi tekitada kahju korteriühistule ega teistele aktsionäridele,
• välja üürida oma korterit või osa sellest kellelegi teisele,
• osaleda aktsionäride üldkoosolekutel ja seal korteriühistu küsimustes kaasa rääkida. Saad koosolekutel arutatavatel teemadel hääletada ja nõuda, et mingi teema võetaks koosolekul arutlusele. Korteriühistu hoolitseb selle eest, et hoone konstruktsioonid, isolatsioonimaterjalid, küttesüsteem, elektrijuhtmed, vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning õuealad püsivad heas korras. Aktsionäride üldkoosolekutel tehakse otsused vastavate remonditööde osas. Mõnedes korteriühistutes on otsustatud vastutust teistmoodi jaotada. Sellisel juhul on põhikirjas ära toodud, kes mille eest vastutab.