Võrdne kohtlemine ja võrdõiguslikkus tööelus

Võrdsus (yhdenvertaisuus) tähendab, et kõik inimesed on võrdsed sõltumata soost, vanusest, etnilisest või rahvuslikust päritolust, kodakondsusest, keelest, usutunnistusest ja veendumusest, arvamusest, puudest, tervislikust seisundist, seksuaalsest sättumusest või muust isikuga seotud põhjusest.

Võrdõiguslikkus tähendab, et kõik inimesed on võrdsed, sõltumata soost.

Võrdsust ja võrdõiguslikkust tööelus reguleerivad võrdse kohtlemise seadus (yhdenvertaisuuslaki), soolise võrdõiguslikkuse seadus (tasa-arvolaki) ja töölepingu seadus (työsopimuslaki). Nende põhjal tuleb töötajaid kohelda võrdselt töölevõtmisel ning töökoha tingimuste, töölepingu tingimuste, personali koolituse ja karjäärivõimaluste suhtes. Soomes peavad kõik tööandjad edendama võrdsust ja võrdõiguslikkust. Kui töökohal on 30 või rohkem töötajat, peab tööandja koostama kirjaliku võrdõiguslikkuse kava (tasa-arvosuunnitelma) ja võrdsuse kava (yhdenvertaisuussuunnitelma). 

Võrdse kohtlemise seadus (yhdenvertaisuuslaki) eeldab tööle kandideerijate võrdset kohtlemist. Tööandja peab valima töökohale kõige suurema kutseoskusega kandidaadi. Tööandja peab suutma ka näidata, et valikule on seatud aktsepteeritavad, töö iseloomuga seotud põhjendused ning et valikut ei ole tehtud diskrimineerivalt. Tööle kandideerijalt ei tohi nõuda selliseid omadusi, mis ei ole töö teostamiseks vajalikud. Näiteks ei tohi tööandja nõuda perfektset soome keele oskust, kui see pole tööks vajalik.

Sul on õigus samadele seadusjärgsetele töötingimustele nagu Soome töötajal.

Tööandja ei tohi sind diskrimineerida tööülesannete jagamisel, karjäärivõimaluste suhtes või töösuhte lõpetamise alaste otsuste tegemisel. Lisaks peab tööandja tagama, et kui sinu emakeel ei ole soome või rootsi keel, siis saad teavet töösuhte põhitingimuste kohta ja juhtnööre tööülesannete kohta sulle arusaadavas keeles. 

Kui sind koheldakse töökohal teistest halvemini või sulle makstakse sinu päritolu tõttu madalamat palka, võib tööandja olla süüdi seadusega keelatud diskrimineerimises.

See, millist seadust rahvusvahelistes töösuhetes kohaldatakse, sõltub olukorrast. Rahvusvaheline töösuhe tähendab näiteks seda, et tööandja ja töötaja alalised elukohad asuvad eri riikide territooriumil.

Tööalane diskrimineerimine on kuritegu. Kui kahtlustad, et oled sattunud tööalase diskrimineerimise objektiks, võid pöörduda töökaitseametite (työsuojeluviranomaiset), võrdõigusvoliniku (yhdenvertaisuusvaltuutettu) või oma ametiühingu poole.

Probleemsituatsioonides saad küsida nõu oma töökoha töökaitsevolinikult (työsuojeluvaltuutettu) või usaldusisikult (luottamusmies). Töökaitsevolinik teostab järelevalvet töötajate ohutuse üle. Usaldusisik jälgib, et tööandja järgiks töökohal tööseadusandlust ja kollektiivlepingut. Usaldusisik nõustab ja vajaduse korral lahendab erimeelsusi.

Loe töötajate õiguste kohta täpsemalt InfoFinlandi lehtedelt Töösuhte ajal ja Tööelu probleemid.

Kõiki tuleb kohelda võrdõiguslikult nii töölevõtmise, töötingimuste kui ka töötasu osas, olenemata soost. Töötajat ei tohi asetada tööl erinevale positsioonile raseduse või laste olemasolu tõttu. Samuti ei ole töötajal õigust soost lähtuvalt tööülesannetest keelduda.

Soomes kehtib soolise võrdõiguslikkuse seadus (tasa-arvolaki), mille kohaselt on tööandja kohustatud teostama järelevalvet, et sooline võrdõiguslikkus töökohal teostuks ja et tööl kedagi ei diskrimineeritaks. Soolise võrdõiguslikkuse volinik (tasa-arvovaltuutettu) teostab järelevalvet soolise võrdõiguslikkuse seaduse täitmise üle. Kui kahtlustad, et tööandja on sind soo tõttu diskrimineerinud, võid paluda soolise võrdõiguslikkuse volinikult juhtnööre ja nõu ning abi olukorra selgitamisel.

Loe teema kohta täpsemalt InfoFinlandi lehelt Võrdne kohtlemine ja võrdõiguslikkus.