Teavet Turu kohta

Turu koos oma ümbruskonnaga on elav Läänemere kallastel asuv kasvukeskus. Turu mitmekesine majanduselu struktuur, dünaamilised ettevõtted, kvaliteetne valik haridus-, kultuuri- ja muid teenuseid ning kaunis saarestik moodustavad atraktiivse kombinatsiooni. Turus elab umbes 195 000 elanikku ja see kasvab umbes 1000 võrra aastas.

Turu on ametlikult kakskeelne linn ning selle elanikest umbes 5 % räägib oma emakeelena rootsi keelt. Turu on ka väga multikultuurne ja mitmekeelne linn. Selle elanikest umbes 14 000 räägib oma emakeelena muud kui soome või rootsi keelt. Turu kõige suuremad keelerühmad on vene keel, araabia keel, kurdi keel, albaania keel, somaali keel, eesti keel, inglise keel ja pärsia keel.

Teavet ja uudiseid Turu linna teenustest, otsustest ja sündmustest leiate veebilehelt turku.fi. Aktuaalset teavet avaldatakse ka Turu linna sotsiaalmeedia kanalites Facebookis, Instagramis, Twitteris ja YouTubes.

Turus tegutseb mitmeid erinevaid usuühendusi. Turus on mitmete erinevate usundite pühakodasid ning palvemaju. Usundid Soomes –veebilehelt võite otsida teavet usundilise kogukonna ja asukoha järgi.

Turu linna uus poliitiline juhtimismudel ja struktuur hakkas kehtima 01.08.2021. Linna tippjuhtkond koosneb linnapeast ja kolmest abilinnapeast, kes moodustavad linnapeade kogu. Linnapeade kogu juhib ja koordineerib linna tegevust vastavalt linnavolikogu ja linnavalitsuse otsustele.

Turu linna kõrgeima otsustusõigus on linnavolikogul, kuhu kuulub 67 volikogu liiget. Volikogu liikmed ja nende aseliikmed valitakse neljaks aastaks kohalike omavalitsuste valimistel.

Linnavalitsus vastutab linna administratiivse ja finantsjuhtimise eest ning viib ellu volikogu otsuseid. Linnavalitsuses on 13 volikogu poolt valitud liiget.

Linna asutusteks on lisaks linnavolikogule ja -ametile komisjonid, nende osakonnad ja toimkonnad.

Linna veebilehelt (turku.fi) leiate teavet linnavolikogu, linnavalitsuse, komisjonide ja nende otsuste kohta.

Turu elanikel on õigus olla kursis asjade ettevalmistamise ja otsustega ning esitada lihtsalt ja õigeaegselt oma arvamus. Kõige lihtsam viis linna otsuste mõjutamiseks on kohalikel valimistel hääletamine. Lisaks sellele on linn loonud linnaelanikele mitmeid muid võimalusi linna puudutavaid asju mõjutada. Selleks on näiteks:

• Piirkondlikud foorumid (aluefoorumi), mis on kõikidele linnaelanikele avatud vestlusring.
• Elanike eelarve (Asukasbudjetti), mis on linna eelarve koostamise kaasav meetod. Selle raames saavad elanikud teha ettepanekuid, arendada ja hääletada seda, kuidas linna rahasid kasutatakse.
• Teenus Avalda arvamust, kus võite avaldada oma arvamust menetluses olevates küsimustes.
• Munitsipaalalgatus, mille abil võite tõstatada mingi aktuaalse küsimuse või probleemi.
• Tagasiside teenus, kus võite anda tagasisidet või esitada ettepanekuid linna teenuste arendamiseks.
• Suunamudijate gruppideks on Turu laste parlament, noorte volikogu, puuetega inimeste, eakate ja mitmekultuurilisuse nõukogu. Need grupid mõjutavad teenuste planeerimist, ettevalmistamist ja seiret. Võite võtta suunamudijate gruppidega ühendust ning rääkida neile enda ideest.

Lisateavet:

 

Turu regiooni ühistransport Foli pakub lihtsat ja sujuvat ühistransporti kuues vallas. Föli piirkonnad on Turu, Kaarina, Raisio, Lieto, Naantali ja Rusko. Föli veebilehelt võite otsida Turu ja Turu regiooni marsruute. Teenus soovitab, kuidas pääsete linnasisese ühistranspordiga ühest kohast teise.

Bussisõidu eest saab tasuda kas sularahas, sõidukaardi või Föli rakendusega või pangakaardi viipemaksega.

Föli sõidukaardi saab osta teeninduspunktist. Sõidukaarti saab laadida Föli veebilehel, teeninduspunktis või bussides. Lisateavet müügi- ja laadimispunktide kohta on Föli veebilehel.

Lisateavet: Liiklus Soomes

Turu on Soome kõige vanem linn ja riigi endine pealinn. Turu linna ajalugu hakatakse arvestama tavaliselt aastast 1229. Paavst Gregorius IX andis toona loa viia piiskopitool üle praeguse Turu territooriumile, mis oli jube enne seda üsna tihedalt asustatud ja rikas. Aura jõe orus asuv Turu oli ka omaaegne kaubanduse keskus, millest annab tunnistust asjaolu, et linna nimi on päritud muistsest venekeelsest sõnast tǔrgǔ, mis tähendab turgu.

Aura jõe suudmes asuv Turu kindlus oli üks tähtsamaid ilmaliku võimu tugikohtasid Soome territooriumil. Algselt oli see Rootsi kuninga käskniku ja sõdurite kindluslaager, kuid läbi sajandite on see olnud ka hertsog Johannes III renessansiaegne loss, Soome kindralkuberneri ametlik residents ja vangla. Nüüd tegutseb Turu kindlus muuseumina.

Rootsi võimu ajal oli Turu Soome territooriumi suurim ja tähtsaim linn. Turu positsioon Rootsi riigi idapoolse keskusena muutus tähtsamaks 17.sajandil, mil sinna asutati arvukalt haridus- ja haldusasutusi. Näiteks maakonnavalitsus asutati Turus 1617. aastal ja Soome esimene ülemkohus 1623. aastal.

Vanima ja tähtsaima linnana oli Turu Soome ühiskonnas ja kultuuri arengus eelkäijaks. Usund, haridus, mitmed uued aated ja leiutised liikusid Turu kaudu mujale Soome. Näiteks Turus löödi Soome esimene münt Aboa ja ilmus esimene soomekeelne raamat Mikael Agricola ABC-Kiria ehk aabits. Soome esimene ülikool, Turu akadeemia, asutati linnas 1640. aastal. Turu on teerajaja mitmes mõttes ka tööstusajaloo seisukohalt.

1809. aastal läks Soome Rootsi ja Venemaa vahelise sõja tulemusel Vene võimu alla ning Soome valitsejaks sai Vene keiser. Alguses jäi Turu Soome suurvürstiriigi ehk autonoomse Soome pealinnaks, kuid keiser Aleksander I nimetas siiski 1812. aastal pealinnaks Helsingi.

Turu linn hävines peaaegu täielikult peale Põhjamaade ajaloo kõige hävituslikumat tulekahju 1827. aastal. Hävingu tagajärjel viidi viimasedki keskvõimuorganid ja Turu akadeemia Helsingisse. Peapiiskopitool jäi siiski Turusse ja peaaegu 800-aastane Turu toomkirik on endiselt Soome rahvuslik pühakoda.

Turu sai tugevalt kannatada ka Teise maailmasõja pommitustes. Turu tulekahju ja Teise maailmasõja järgse ülesehitustöö, linna kasvamise ja uusehituse tagajärjel on Turust kahe sajandiga kujunenud linn, mida me täna tunneme – vana, kuid kaunis ja elujõuline linn Aura jõe kallastel.