Vaimne tervis

Keerulised elusituatsioonid võivad olla näiteks ühest riigist teise kolimine, tööprobleemid või töökaotus. Kriisideks, mille puhul on vaja abi, võivad olla pereprobleemid, abielulahutus, lähedase surm, haigus või muu elumuutus. Ka positiivne sündmus, näiteks lapse sünd, võib muuta elu nii palju, et uues situatsioonis on vaja tuge. Vahel võib halb enesetunne tekkida ka tagantjärele, kui raske kogemus on möödas ja elu on pöördunud tagasi rööbastele.

Abi tasub otsida, kui sul on järgmisi sümptomeid:

• unetus
• isutus
• argielu tundub raske
• ei jaksa tööl käia ega inimestega kohtuda
• füüsilised sümptomid, milledele ei leidu meditsiinilist põhjust
• sinu alkoholi- või narkoainekasutus on lisandunud

Ei ole haruldane otsida abi toeks vaimsele tervisele. Soomes 20% inimestest kannatab mingil eluetapil masenduse all.

Tihti aitab juba see, kui rääkida muredest pere või sõpradega. Vahel on vaja ka professionaalset abi. Koos terviseõe või arstiga saate mõelda, milline tugi oleks just sinule sobivaim.

Sageli on abi teraapiast, ravimitest või mõlemast koos. Mõnikord läheb vaja haiglaravi.

Kui sul on koduvald Soomes, pöördu oma sotsiaal- ja tervisekeskuse (sosiaali- ja terveyskeskus) poole. Kui vajad kiiresti abi, siis kindlasti ütle seda telefoni teel. Arst suunab sind vajaduse korral edasi vaimse tervise spetsialisti juurde.

Soome eri paigus võib sotsiaal- ja tervisekeskustel olla ka mõni muu nimi, näiteks terveysasema, terveyskeskus või hyvinvointiasema. Teavet erinevate piirkondade tervishoiuteenuste kohta leiad InfoFinlandi kohaliku teabe alamlehtedelt või oma heaolupiirkonna veebilehelt.

Tervishoiutöötajaga, näiteks arsti või terviseõega, saad oma muredest konfidentsiaalselt rääkida. Neil on vaikimiskohustus. See tähendab, et nad ei räägi sinuga seotud teemadest kellelegi teisele. Kui mõni teine tervishoiuspetsialist vajab sinu andmeid, siis küsitakse sinult nende andmete andmise jaoks eraldi luba.

Täpsemat teavet oma piirkonna vaimse tervise teenuste (mielenterveyspalvelut) kohta saad oma sotsiaal- ja tervishoiukeskusest.

Kui oled mures oma lähedase pärast ja arvad, et tema võiks abi vajada, võid küsida nõu näiteks sotsiaal- ja tervisekeskuse terviseõelt või arstilt.

Võid broneerida aja psühhiaatri või psühholoogi juurde ka erameditsiinikeskusest. Sinna võid vahel saada aja kiiremini, kuid kliendi jaoks on arstikülastus märkimisväärselt kallim.

Rahvapensioniamet (Kela) maksab osa eraarsti kuludest, kui kuulud Soome ravikindlustuse alla. Küsi lisateavet Rahvapensioniametist ehk Kelast.

Rahvapensioniameti hüvitis võidakse vahel maha arvestada otse sellest summast, mida kassasse maksad. Võta kaasa tõend selle kohta, et sulle kehtib Soome ravikindlustus. Rahvapensioniameti hüvitist võid taotleda Rahvapensioniametist ka tagantjärele.

Ravikindlustus (sairausvakuutus) on osa Soome sotsiaalsest kaitsest (sosiaaliturva). Lisateavet sotsiaalse kaitse kohta saad InfoFinlandi lehelt Soome sotsiaalne kaitse.

Kui vajad kiiret abi, võid pöörduda lähima sotsiaal- ja tervisekeskuse, valvepolikliiniku (päivystys) või haigla valveosakonna poole. Peaaegu kõikjal Soomes töötab Valveabi (Päivystysapu) teenindustelefon, mille number on 116117. Kui sinu piirkonnas töötab Valveabi, helista sinna enne valvekliinikusse minekut. Saad telefoni teel juhised, mida teha.

Kui su lähedane on ohtlik iseendale või teistele ja ei ole nõus arstiga kohtuma, võid helistada sotsiaal- ja tervisekeskusesse või valvepolikliinikusse. Kui abi vajatakse kiiresti, ütle seda telefoni teel. Ütle ka, kui kardad, et su lähedane kahjustab iseennast.

Kui sinu lähedase seisund on väga halb ja ta vajab akuutset psühhiaatrilist haiglaravi, siis on võimalik, et teda võidakse ravile saata, isegi kui ta ise seda ei taha. Selleks on vaja arsti saatekirja sundravile (pakkohoitolähete). Kui kellegi elu on otseselt ohus, võid helistada hädaabinumbrile 112. Ära helista hädaabinumbrile, kui olukord ei ole kiireloomuline.

Kriisitelefon erinevates keeltes:

• soome keeles: 09 2525 0111
• rootsi keeles: 09 2525 0112
• inglise keeles: 09 2525 0116
• ukraina keeles: 09 2525 0114
• vene keeles: 09 2525 0115

Ühingu Mieli kriisitelefon pakub vahetut vestlusabi kriisis olevatele inimestele ja nende lähedastele. Telefonile vastavad kriisitöötajad ja koolituse läbinud vabatahtlikud tugiisikud. Helistades ei pea sa ütlema oma nime. Kriisitelefonil võid rääkida ootamatust juhtumist või raskest elusituatsioonist mõistvas ja toetavas õhkkonnas.

Kui sinu laps on olukorras, mis kurnab vaimset tervist, võid pöörduda oma piirkonna pereteenuste (perhepalvet) poole. Seal kaardistatakse lapse olukord, et laps võiks saada just temale sobivat abi. Võid broneerida aja ka lastenõuandla (lastenneuvola) psühholoogi või oma sotsiaal- ja tervisekeskuse arsti juurde. Kui laps on kooliealine, võid pöörduda koolipsühholoogi või kooliarsti poole.

Kui oled noor, võid rasketest probleemidest rääkida näiteks kooli tervishoiutöötajale, kooliarstile või koolikuraatorile. Võid pöörduda ka oma sotsiaal- ja tervisekeskuse poole. Arst võib kirjutada saatekirja noorte psühhiaatriapolikliinikusse (nuorisopsykiatrian poliklinikka), kui see on vajalik.

Õppeasutuste tervishoiu kaudu organiseeritakse vaimse tervise teenuseid õppuritele.

Kui sul on töökoht, võid rääkida vaimset tervist puudutavatest probleemidest töötervishoiuarstile. Töötervishoiu kaudu võib olla võimalus pääseda ka psühholoogi vastuvõtule.

Kui sul on raskeid traumaatilisi kogemusi, siis on oluline, et otsiksid abi. Traumaatilised kogemused võivad olla seotud näiteks tagakiusamise, diskrimineerimise, vägivalla, vägistamise, sõja või piinamisega. Sellised kogemused võivad põhjustada posttraumaatilise stressihäire. Selle korral tulevad erinevates situatsioonides mälupildid traumast vägisi meelde ja põhjustavad tugevat ängistust.

Posttraumaatilisest stressihäirest on võimalik paraneda ja võid selle puhul abi saada. Pöördu oma sotsiaal- ja tervisekeskuse poole ja räägi enda olukorrast arstile. Ta kirjutab vajaduse korral saatekirja järelraviks.

Kui oled saabunud Soome pagulasena, võid saada rasketest kogemustest taastumiseks abi ka Psühhotraumatoloogia keskusest (Psykotraumatologian keskus). Keskus moodustab osa Helsingi Diakooniaasutuse (Helsingin Diakonissalaitos) tegevusest ja teenused on kliendile tasuta. Seal on spetsiaalsed teenused neile, keda on piinatud. Aidata võib näiteks psühhoteraapia. Esmalt vajad oma sotsiaal- ja tervisekeskusest saatekirja. Arst konsulteerib Psühhotraumatoloogia keskuse spetsialistiga ja lepib kokku edasises.

Kui sul on vaimse tervise häirete tõttu raske õppida või tööl käia, saad taotleda Kelast toetust psühhoteraapia jaoks. Seda nimetatakse psühhoteraapiliseks rehabilitatsiooniks.

Pöördu esmalt psühhiaatri poole. Psühhiaater hindab, kas psühhoteraapiline rehabilitatsioon sind aitab, nii et saaksid taas õppida või töötada. Pärast seda, kui oled saanud vähemalt kolm kuud ravi, kirjutab psühhiaater sulle tõendi (arsti arvamuse). Vajad seda tõendit Kelast psühhoteraapilise rehabilitatsiooni taotlemiseks.

Psühhoteraapiline rehabilitatsioon võib olla individuaalteraapia, rühmateraapia, kunstiteraapia, pereteraapia või paariteraapia. Peale selle võib see 16–25-aastastele noortele olla ka muusikateraapia. Noortele mõeldud teraapiate juurde võivad kuuluda ka vanemate külastused.

Teraapiaks on võimalik saada toetust korraga aastaks ja maksimaalselt kolmeks aastaks. Kela hüvitab teraapiakulusid maksimaalselt 80 korda aastas ja kolme aasta jooksul kõige rohkem 200 korda.

Kela toetatavat psühhoteraapiat võib korraldada terapeut, kelle väljaõpe on saanud Valvira heakskiidu. Samuti peab tal olema õigus kasutada psühhoterapeudi kutsenimetust.

Vaimse tervise kursused

Vaimse tervise häirete puhul korraldab Kela lisaks psühhoteraapilisele rehabilitatsioonile grupiviisilist rehabilitatsiooni.  Kela rehabilitatsioonikursused on mõeldud kõigile, kellele tervishoiuasutuse kaudu rehabilitatsiooni soovitatakse.

Soome Vaimse Tervise Ühingu MIELI (MIELI Suomen Mielenterveys ry) kodulehelt leiad teavet järgmiste teemade kohta:

• keerulised elusituatsioonid,
• vaimse tervise probleemid,
• kriisid,
• kuidas saad abi otsida,
• kuidas saad taastuda.